Arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO artikli kohta

        Antud artiklis autor räägib millised väärtused on häkkerite jaoks olulised ja milliste seaduste järgi need inimesed elavad. Kuid mis kõige tähtsam, see dokument ütleb kuidas saada ise häkkeriks, mida on vaja muuta oma ellusuhtumises, milliseid teadmisi ja tegusid sult nõutakse.

        Üldiselt jättis see tekst mulle mulje, nagu oleksin seda juba mitu korda kuulnud - nii loomulikke ja rakendatavaid kõigis eluvaldkondades sententsid see sisaldab. Mõne väitega ma siiski päris nõus ei ole.

        Häkker on kahtlemata ekspert ja ennekõike suur entusiast oma tegemistes, antud juhul infotehnoloogias. Igaüks, kes armastab intellektuaalset väljakutset piirangutest loominguliselt üle saada või neist mööda hiilida. Häkkeriks olemine on päriselt kung-fu meistriks olemise sünonüüm - püüdlemine tipptaseme poole igas valdkonnas. Kedagi võib pidada näiteks astronoomia - või bioloogiahäkkeriks.

        Esimene märkus - oli mul natuke piinlik häkkerite kui õilsate askeetide ja kräkkerite kui hingetute käsitööliste range eristamise pärast. Võib-olla oli see nii varem. Seda saab võrrelda näiteks ulmekirjanduses (ja ka reaalses elus) kosmose vallutamisega: kaardistamata avaruste vallutajad on julged ja puhtad, kuid aga pärast seda tulevad mängu puhas pragmatism, jõhker kapitalism ning korporatsioonid. Ja selles pole midagi halba (eriti arvestades, et entusiasm ei kao kuhugi).

        Ja väärib märkimist, et entusiasmil ja meisterlikkusel pole erilist seost mõtete puhtuse ja omakasupüüdmatusega - kuritegusid saab toime panna tulise entusiasmiga. Võib-olla kahjuks, aga reaalses elus ei lakka moraali piiri ületanud häkker-kung-fu-meister olemast häkker - ta pole ju jedi rüütel kaugest kuulsast galaktikast. 

        Selline paradoksaalne ja samas loomulik segu isekusest, küünilisusest, entusiasmist ja õilsusest surubki edasi progressi ja evolutsiooni.

        Teine küsitav aspekt on matemaatika unarusse jätmine. See vaade on laialt levinud, sest ilma igasuguste teaduslike või matemaatiliste teadmisteta on võimalik olla produktiivne ja hästi tasustatud programmeerija. Kuid arvan, et enamik programmeerijaid, kes võtavad oma tegemistesse tõsiselt, peaksid mõistma arvutust, lineaarset algebrat ja statistikat. See on kõigepealt seotud programmeerimise rolliga majanduses: kaasaegses maailmas ja mida kaugemale tulevikku seda tugevam - tööstused mis varem matemaatikat ei vajanud hakkavad äkiliselt sellest sõltuma.

        Mis on mulle eriti lähedane ja millega olen täiesti nõus, on vabaduse väitmine kui kõrgeim väärtus. Omamoodi äärmiselt tark ja intellektuaalne libertarianism ilma selle äärmuslike vormideta - mille nimel tasub pingutada.